Koera üksindusahistus ehk lahusolekuärevus on käitumuslik häire, mille puhul koer tunneb tugevat stressi ja ärevust, kui ta jääb üksi või eraldatuks oma omanikest. See on üsna levinud probleem ja võib avalduda erineval moel – alates kergetest rahutuse ilmingutest kuni tugeva destruktiivse käitumiseni.
Tunnused ja sümptomid
Koera üksindusahistus võib väljenduda järgmistes käitumismustrites:
- Haukumine, ulgumine või niutsumine – Koer protesteerib häälekalt omaniku lahkumise vastu.
- Destruktiivne käitumine – Närib mööblit, uksi, aknaid või kraabib põrandat.
- Urineerimine ja roojamine siseruumides – Isegi kui koer on muidu hästi treenitud.
- Liigne süljeeritus ja hingeldamine – Võib viidata ärevusele.
- Püüab põgeneda – Võib kraapida uksi või aknaid, püüdes omanikule järgneda.
- Toidust keeldumine – Ärevuses koer võib kaotada söögiisu.
- Tugev kiindumus omaniku vastu – Jälgib omanikku kõikjal kodus ega suuda üksi jääda.
- Üksi koju jäädes magab näiteks omaniku riideeseme või jalanõude peal – koju jõudes leiate, et koer on magamiseks pesa teinud mõne teie riietuseseme peale, närinud teie jalanõusid või magab nende peal.
Põhjused
- Sotsiaalne loomus – Koerad on karjaloomad ja neile on loomulik olla inimeste või teiste loomade läheduses.
- Varem kogetud mahajätmine – Nt varjupaigakoerad või tihti kodu vahetanud koerad on altimad üksindusahistusele.
- Äkilised muutused elukeskkonnas – Uus kodu, omaniku töörežiimi muutus või pereliikme lahkumine.
- Liigne sõltuvus omanikust – Kui koer on harjunud 24/7 omaniku juures olema, võib üksi jäämine tunduda talle šokeeriv.
Loe veel: Koera üksindusahistuse korral tehtavad levinumad vead
