Koerte siseparasiidid

1. Mis on siseparasiidid?

Siseparasiidid on koera organismis elavad parasiidid, mis toituvad peremeeslooma toitainetest või rakkudest. Need võivad asuda mitmesugustes organites – enamasti seedetraktis, kuid ka veres, kopsudes või teistes kudedes. Siseparasiitide hulka kuuluvad kõige sagedamini ussid (ümarussid, paelussid, kiinussid jms) ning algloomad (näiteks giardiad, koktsiidid).

Siseparasiitidega nakatumine toimub tavaliselt:

• Saastunud pinnase, vee või toidu kaudu (parasiitide munad, vastsed).
• Kontaktis nakatunud väljaheidete või loomadega.
• Emalt kutsikale (üsasiseselt või rinnapiima kaudu).
• Näriliste, putukate (nt kirpude) või vahendajate kaudu, kes kannavad edasi teatud tüüpi paelusse.

2. Levinumad koertel esinevad siseparasiidid

2.1. Ümarussid (nt Toxocara canis, Toxascaris leonina)

• Iseloomustus: Peenikesed, mitme sentimeetri pikkused ussid, mis elavad koera soolestikus.
• Kuidas levivad: Sageli kutsikatele emalt või keskkonnast, sest ümarusside munad võivad mullas püsida kaua elujõulistena.
• Sümptomid: Kõhulahtisus, puhitus (eriti kutsikatel “pallikõht”), oksendamine (mõnikord koos ussidega), alatoitumus, tuhm karvkate.
• Oht inimesele: Ümarussid võivad põhjustada inimestel toksokaroosi (solkmetõbe), eriti lastel, kes mängivad saastunud liivakastis või mullas.

2.2. Paelussid (nt Dipylidium caninum, Echinococcus granulosus)

• Iseloomustus: Paelussid koosnevad lülidest, mis võivad ulatuda kümnete sentimeetriteni.
• Kuidas levivad: Enamasti kirpude vahendusel (nt Dipylidium caninum) või koeral on juurdepääs nakatunud loomadele (Echinococcus spp.).
• Sümptomid: Tihti vähesed või varased sümptomid puuduvad. Võib esineda anaallakumist (sest lülid ärritavad päraku ümbrust), kaalukaotust, mao-sooletrakti häireid.
• Oht inimesele: Echinococcus granulosus võib inimesel põhjustada ehhinokokkoosi (tsüstide teke kudedes, sh maksas, kopsudes).

2.3. Konks- ja piugussid (Hookworms, Whipworms)

• Konksussid (Ancylostoma caninum, Uncinaria stenocephala):
  • Väikesed, hammastega varustatud ussid, mis kinnituvad sooleseinale ja toituvad verest.
  • Põhjustavad sageli aneemiat, kõhulahtisust, verekaotust.
  • Nakatumine võib toimuda naha kaudu (vastsed suudavad nahast läbi tungida).
• Piugussid (Trichuris vulpis):
  • Elavad jämesooles, võivad põhjustada limast ja verist kõhulahtisust, kehakaalu langust.
  • Nakatumine toimub peamiselt suu kaudu, saastunud pinnasest või väljaheidetest.

2.4. Algloomad (Giardia, Coccidia jt)

• Giardia:
  • Üherakuline parasiit, mis kinnitub peensooles limaskestale.
  • Põhjustab vesist või vahutavat kõhulahtisust, mis võib olla korduv.
  • Nakatumine toimub peamiselt saastunud vee ja keskkonna kaudu.
• Coccidia (Isospora, Eimeria jt):
  • Sageli mõjutab kutsikaid või nõrgenenud immuunsüsteemiga koeri.
  • Tüüpiline sümptom on kõhulahtisus (mõnikord verine).
  • Nakkus allaneelatud ooküstide (mikroskoopilised munalaadsed vormid) kaudu, mis püsivad keskkonnas kaua nakkusohtlikud.

2.5. Südameuss (Heartworm, Dirofilaria immitis)

• Levik: Eestis pole südameuss siiani olnud väga levinud, kuid kliimamuutuste ja reisimisega võib risk suureneda.
• Kandjad: Sääsed, kes kannavad vastseid koera vereringesse.
• Sümptomid: Pika peiteajaga (kuni mitu kuud), hiljem köha, hingamisraskused, nõrkus, südamekahinad.
• Ravi: Keerukas ja pikaajaline, seetõttu on oluline profülaktika riskipiirkondades või reisimisel.

3. Sümptomid ja võimalikud tüsistused

Sõltuvalt parasiidi liigist võib koeral esineda:

• Seedehäireid: Kõhulahtisus, oksendamine, isutus.
• Kaalukaotus ja loidus: Parasiidid tarbivad olulisi toitaineid.
• Karvkatte probleemid: Tuhm, katkev või väljalangev karv.
• Verekaotus ja aneemia: Konksussid, piugussid.
• Kõhupuhitus: Eriti kutsikatel ümarusside korral.
• Üldine nõrkus ja arengupeetus (kutsikatel).

Kergema nakkuse korral võivad sümptomid olla vaevumärgatavad või puududa täielikult. Tugev või pikaajaline nakatumine võib aga viia eluohtlike seisunditeni, eriti kutsikatel ja eakatel koertel.

4. Ennetamine – võti terve koerani

1. Regulaarne ussirohi:
   • Tavaliselt soovitatakse iga 3 kuu tagant, kuid see sõltub koera elustiilist (nt jahikoerad, palju õues viibivad koerad või koos lastega elavad koerad vajavad tihedamat tõrjet).
   • Kutsikad saavad esimesed ussikuurid varases eas (2–3 nädala vanuselt) ja seejärel regulaarselt vastavalt veterinaari soovitusele.
2. Hügieen:
   • Korja koera väljaheited regulaarselt üles (nii oma koduõues kui ka avalikus kohas).
   • Pese käsi pärast koeraga mängimist või väljaheidete koristamist.
   • Väldi koera kokkupuudet võõraste loomade väljaheidete või närilistega.
3. Ohutu keskkond:
   • Puhasta regulaarselt koera pesasid, tekke ja mänguasju.
   • Väldi seisva veega piirkondi või teadaolevalt saastunud kohti.
4. Kirbu- ja puugitõrje:
   • Mõned paelussid levivad kirpude kaudu, mistõttu on oluline ka välisparasiitide kontroll.
5. Vaktsineerimised ja veterinaarkontroll:
   • Kuigi vaktsiine siseparasiitide vastu (v.a. mõned spetsiifilised algloomade vaktsiinid) otseselt ei ole, aitab üldine tervisekontroll avastada võimalikke parasiite varakult.

5. Diagnostika ja ravi

• Väljaheiteproovid: Enamik siseparasiite tuvastatakse mikroskoopilise analüüsiga. Soovitatav on viia vet-laborisse paar päeva järjest kogutud proovid, et suurendada tuvastamise tõenäosust (parasiidid ei pruugi iga päev mune eritada).
• Ravimid:
  • Laiatoimelised preparaadid (nt sisaldavad toimeaineid nagu fenbendasool, milbemütsiin, püranteelpamoaat, prazikvanteel) katavad tavaliselt mitut parasiidiliiki.
  • Spetsiifiline ravi (giardia, koktsiidid, südameuss jt) nõuab tihti veterinaari poolt väljakirjutatud eripreparaate või kombineeritud ravi.
• Kontrolltest: Mõnikord on vaja teha kordusproov, et veenduda ravi efektiivsuses.
• Kordus manustamine: Kui peale esimest ravimi manustamist näete koera väljaheites/okses usse, siis tuleks sama ravimit manustada uuesti 10 päeva pärast, kuna ravimid tapavad elusvorme, mitte munasid. Uued ussid arenevad munadest 10 päeva pärast.
• Raskematel juhtudel võib olla vaja toetavat ravi (vedelikteraapia, vitamiinid, eridieet jms).

6. Kokkuvõte

• Siseparasiidid võivad koera tervist tõsiselt ohustada, mõjutades nii seedetrakti kui ka teisi organeid.
• Nakatumine toimub peamiselt saastunud keskkonna, teiste loomade väljaheidete või vahendajate kaudu.
• Osa parasiitidest (näiteks Toxocara, Echinococcus) on potentsiaalselt ohtlikud ka inimesele, seetõttu on hügieeni- ja profülaktikameetmed üliolulised.
• Regulaarne parasiiditõrje, väljaheitekoristus, veterinaarkontroll ja heade hügieeniharjumuste järgimine on tõhusaimad viisid, kuidas hoida oma neljajalgne sõber terve ja elurõõmus.

Kui sul tekib kahtlus, et koeral võivad olla siseparasiidid, või soovid lihtsalt kindlust, et sinu koer on kaitstud, konsulteeri veterinaararstiga – nii saad sobivad tõrjevahendid ja vajadusel täpse diagnoosi. Terve koer on õnnelik koer!