1. Räägi naabriga sõbralikult

Enne ametlike sammude astumist tasub proovida probleemi lahendada otse naabriga. Võimalik, et ta pole teadlik, kui palju tema koer haugub, eriti kui see juhtub tema äraolekul.

• Ole rahulik ja viisakas – tihti on mõistlikum vestluspartneri poole pöörduda lahenduse otsimise, mitte süüdistamise eesmärgil.
• Paku võimalikke lahendusi – näiteks koeratreeneri soovitamine, nutikaamera kasutamine, et jälgida koera käitumist, või pikemad jalutuskäigud.

2. Kontrolli kohalikke eeskirju

Eestis on kohalikud omavalitsused kehtestanud koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis määravad, millised reeglid kehtivad loomapidajatele.

• Kontrolli oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt, millised reeglid kehtivad sinu piirkonnas.
• Öörahu ajal (nt 22:00–06:00) on koera pidev haukumine keelatud.

3. Pöördu kohaliku omavalitsuse või korteriühistu poole

Kui vestlus naabriga ei aita ja koera haukumine jätkub, võid pöörduda:

• Korteriühistu juhatuse poole, kui elad kortermajas – juhatus võib rääkida naabriga ja vajadusel hoiatada teda ametlikult.
• Kohaliku omavalitsuse poole – nad saavad kontrollida, kas koera omanik järgib loomapidamise eeskirju ning teha ettekirjutuse. Näiteks võib omavalitsus teha loomapidajale ettekirjutuse ning rakendada sunniraha nõuete täitmise tagamiseks.

4. Teavita politseid või Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA)

Kui tegemist on tõsise ja pideva häiringuga, võid pöörduda:

• Politsei poole – kui koera haukumine rikub öörahu (nt 22:00–06:00). Politsei saab kohale tulla ja teha hoiatusi või rakendada muid meetmeid.
• Põllumajandus- ja Toiduameti või loomakaitseorganisatsioonide poole – kui kahtlustad, et koer on hooletusse jäetud või kannatab väärkohtlemise all.

5. Esita ametlik kaebus

Kui eelnevad sammud ei aita, võid esitada ametliku kaebuse:

• Kirjalik avaldus korteriühistule, omavalitsusele või politseile.
• Lisa kaebusele tõendid – näiteks:
  • Haukumise salvestised.
  • Täpsed kellaajad ja kuupäevad, millal häiring on toimunud.
  • Teiste naabrite ütlused, kui ka nemad on häiritud.

Seaduslik alus

Eestis reguleerivad mürahäiringut järgmised seadused:

• Korrakaitseseadus § 56  – keelab teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamise öisel ajal (22:00–06:00).
• Asjaõigusseadus § 143 – kinnisasja kasutamine ei tohi häirida naabrite elukeskkonda.
• Kohalikud eeskirjad – igas omavalitsuses võivad olla täiendavad reeglid loomapidamise kohta.

Kokkuvõte

Kui naabri koer haugub pidevalt:

1. Proovi esmalt rääkida naabriga – viisakas vestlus võib aidata probleemi lahendada.
2. Uuri kohalikke eeskirju – vaata, kas sinu omavalitsusel on müra ja loomapidamise kohta kehtivad piirangud.
3. Pöördu korteriühistu või kohaliku omavalitsuse poole – kui vestlus ei aidanud.
4. Teavita politseid, kui häiring toimub öisel ajal – kui kahtlustad looma hooletusse jätmist.
5. Esita ametlik kaebus ja kogu tõendeid – kui probleem jätkub.

Põhjalikumalt leiad infot koera haukumisega seonduvalt ka Eestimaa Loomakaitse Liidu kodulehelt.

The post Naabri koer haugub appeared first on LEMMIKLOOM 24.

1. Loomakaitse seadusandlus Eestis

Eestis kehtivad loomakaitse põhimõtted on sätestatud mitmes seaduses:

• Loomakaitseseadus (jõustus 2001) – määratleb loomade heaolu ja väärkohtlemise vältimise põhimõtted.
• Loomade heaolu ja kaitse määrused – reguleerivad farmiloomade, laboriloomade ja lemmikloomade pidamist.
• Karistusseadustik – loomade julm kohtlemine on karistatav rahatrahvi või isegi vangistusega.

Viimastel aastatel on tehtud muudatusi, et karmistada karistusi loomade väärkohtlemise eest.

2. Loomakaitseorganisatsioonid ja nende tegevus

Eestis tegutseb mitmeid organisatsioone, mis seisavad loomade heaolu eest, nagu nt:

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) – üks suurimaid loomakaitseorganisatsioone, kes sekkub tõsisematesse loomade väärkohtlemise juhtumitesse ja aitab politseid uurimistes.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) – üks suurimaid loomakaitseorganisatsioone, mis tegeleb loomade väärkohtlemise juhtumite menetlemise, päästmise ja haridustööga.

Varjupaikade MTÜ – haldab mitmeid loomade varjupaiku üle Eesti, pakkudes kodututele loomadele ajutist peavarju ja püüdes leida neile uued kodud.

Cats Help, Kasside Turvakodu, Pesaleidja jt. – keskenduvad peamiselt hüljatud ja tänavakasside päästmisele.

Aita Mind Koju MTÜ – aitab kodutuid loomi ja tegeleb neile uute kodude leidmisega.

Nähtamatud Loomad MTÜ – tegeleb farmiloomade eest seismisega nii seadusloome muutmisel kui ühiskonna harimisel.

Eesti Metsloomaühing MTÜ – tegeleb mestloomade- ja lindude abistamise ja rehabiliteerimisega

3. Peamised loomakaitseprobleemid Eestis

Loomade väärkohtlemine – kuigi seadused on karmistunud, esineb endiselt juhtumeid, kus loomi väärkoheldakse või peetakse halbadese tingimustes.

Kodutud loomad – hulkuvad kassid ja koerad on probleem eriti maapiirkondades, kus loomade steriliseerimine ja kastreerimine pole levinud.

Farmiloomade heaolu – loomade intensiivkasvatus ja transporditingimused vajavad paremat järelevalvet.

Metsloomade kaitse – konfliktid inimtegevuse ja metsloomade elupaikade hävimise vahel suurenevad, näiteks karude ja huntide küttimine tekitab poleemikat.

Ebaseaduslik loomakaubandus – kutsikavabrikud ja illegaalne loomade müük internetis on jätkuvalt probleemiks.

4. Kuidas saad ise loomadele abi anda?

Anna teada loomade väärkohtlemisest! Kui märkad looma, keda väärkoheldakse või peetakse halbades tingimustes, teata sellest kohalikule omavalitsusele, Põllumajandus- ja Toiduametile, politseile või loomakaitseorganisatsioonidele.

Toeta varjupaiku ja päästeorganisatsioone! Võid annetada raha, toitu või vajalikke tarvikuid, samuti aidata vabatahtlikuna loomade eest hoolitseda.

Võta varjupaigast loom! Kui otsid lemmiklooma, eelista varjupaika või päästeorganisatsiooni, mitte kahtlaseid internetikuulutusi.

Teadvusta probleeme! Jaga loomakaitseinfot ja toeta kampaaniaid, mis aitavad loomade heaolu parandada.

Kokkuvõte

Eestis on loomakaitse olukord paranenud, kuid mitmed probleemid vajavad jätkuvalt tähelepanu. Loomakaitseseadus kaitseb loomi, kuid selle jõustamisel on veel arenguruumi. Erinevad loomakaitseorganisatsioonid teevad olulist tööd, kuid ka iga inimene saab aidata, toetades varjupaiku, teavitades väärkohtlemise juhtumitest ja edendades vastutustundlikku loomapidamist.

The post Loomakaitse Eestis: Seadused, organisatsioonid ja probleemid appeared first on LEMMIKLOOM 24.