Kuidas ära tunda, et kass on stressis?

Kass ei ütle meile otse, et ta tunneb end halvasti, aga tema käitumine räägib palju. Levinumad stressi sümptomid on:

• Liigne peitumine või vastupidi – pidev tähelepanu otsimine.

• Agressiivsus või ootamatud rünnakud.

• Isutus või söögiisu suurenemine.

• Karvkatte liigne lakkumine → kiilakad laigud.

• Probleemid liivakastiga – pissimine väljaspool kasti.

• Mao- ja sooleprobleemid (oksendamine, kõhulahtisus).

Kui märkad neid sümptomeid, mõtle, mis võis keskkonnas muutuda – uued loomad, kolimine, remont, lapse sünd, pereliikme lahkumine vms.

Levinumad stressi põhjused kassidel

1. Keskkonna muutused – kolimine, mööbli ümberpaigutus, uued inimesed.

2. Teised loomad – uue kassi või koera lisandumine perre.

3. Igavus ja vähene stimulatsioon – eriti tubastel kassidel.

4. Lähedase kaotus – nii looma kui ka inimese.

5. Müra ja hirmutavad olukorrad – ilutulestik, tolmuimeja, remonditööd.

Kuidas kassi stressi vähendada?

1. Säilita rutiin

Kass hindab kindlat graafikut. Toida teda iga päev samal ajal ja ära tee äkilisi muudatusi keskkonnas.

2. Võimalda talle turvaline koht

Kassid vajavad oma „turvakohta“ – olgu selleks riiuli kõrgeim aste, pehme pesa või kinnine transpordipuur. See on paik, kuhu ta saab minna, kui tunneb, et tahab rahus olla.

3. Rikasta keskkonda

• Mänguasjad, kraapimispuud, ronimisriiulid.

• Toidupusled ja interaktiivsed mängud hoiavad kassi vaimselt erksana.

• Akna äärne vaateplatvorm on tubase kassi jaoks nagu „telekas“.

4. Kasuta feromoone ja rahustavaid abivahendeid

Müügil on spetsiaalsed kasside feromoonid (nt Feliway difuuserid), mis aitavad kassi rahustada.
Lisaks on olemas rahustavad maiused ja looduslikud preparaadid (nt palderjan, L-teaniin).

5. Mängi ja tegele oma kassiga

Iga päev vähemalt 10–15 minutit aktiivset mängu vähendab igavust ja ärevust. Mäng on kassi jaoks parim teraapia!

6. Veterinaarne abi

Kui stress kestab kaua või põhjustab terviseprobleeme, tasub konsulteerida loomaarstiga. Mõnel juhul võib vaja minna ravimeid või põhjalikumat uuringut. Kui soovid küsida või nõu pidada, siis helista loomaarsti nõuandeliinile 9000 112!

Kokkuvõte

Kassi stress on tavaline, kuid õige lähenemisega on see enamasti lahendatav. Hoia tema keskkond stabiilsena, paku talle turvalist pesa, stimuleeri mängu ja ronimisvõimalustega ning vajadusel kasuta feromoone või rahustavaid toidulisandeid.

Kui stress kestab pikalt, ära jää ootama – loomaarst on parim nõuandja. Nii tagad, et sinu kass on rahulikum, tervem ja õnnelikum.

HELISTA LOOMAARSTI NÕUANDELIINILE 9000 112

The post Kassil stress? Mis see on ja mida teha?<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

Rasvased lihatooted, marinaadis liha, grillvorstid, peekon, ribid ja isegi koorega kartulisalat võivad loomade seedimisele olla liiga koormavad. Eriline oht tekib siis, kui loom saab korraga palju rasva, mille tagajärjeks võib olla äge kõhunäärme põletik ehk pankreatiit.

Mis on pankreatiit?

Pankreatiit on kõhunäärme põletik, mis võib olla äge või krooniline. Kõhunääre toodab seedimiseks vajalikke ensüüme ja hormoone (sh insuliin), kuid pankreatiidi korral aktiveeruvad ensüümid enneaegselt – see kahjustab nääret ja ümbritsevaid kudesid. Haigus võib olla eluohtlik, eriti kui jääb märkamatuks.

Keda pankreatiit ohustab?

Pankreatiit võib tekkida igas vanuses ja tõus, kuid sagedamini esineb:

Koerad:

• Väikest kasvu tõud (nt kääbusšnautser, yorkshire’i terjer, cockerspanjel)

• Vanemad koerad

• Ülekaalulised loomad

Kassid:

• Keskealised ja vanemad kassid

• Kassid, kellel esineb maksa- või soolehaigusi

• Sageli esineb koos kolangiidi (sapiteede põletiku) või IBD-ga (inflammatory bowel disease)

Pankreatiidi tüübid

1. Äge pankreatiit

Kiiresti arenev ja sageli raske haigus, mis vajab kohest ravi.
Sümptomid ilmnevad järsult.

2. Krooniline pankreatiit

Pikaajalisem ja vaevumärgatav põletik, mis põhjustab aeglaselt kahjustusi.
Sümptomid on tagasihoidlikumad, kuid püsivad.

Sümptomid – kuidas ära tunda pankreatiiti?

Koertel:

• Sage oksendamine (eriti sapiga)

• Kõhulahtisus või must väljaheide

• Isutus

• Kõhuvalu (koer hoiab end “palvetava” asendis – rind maas, tagumik püsti)

• Letargia, apaatsus

• Palavik

• Kiire pulss, hingeldus

Kassidel:

• Isutus (väga levinud sümptom)

• Väsimus ja letargia

• Oksendamine (kuid harvem kui koertel)

• Kõhukinnisus või muutunud väljaheide

• Kaalulangus

• Vaevumärgatavad sümptomid – tihti tuvastatakse juhuslikult vereanalüüsis või ultrahelis

Kuidas diagnoositakse pankreatiit?

Diagnoosimine sisaldab:

• Vereanalüüsid (sh spetsiifilised markerid nagu cPLI koertel, fPLI kassidel)

• Ultraheliuuring – aitab tuvastada kõhunäärme muutusi

• Röntgen (vähem tundlik, aga aitab välistada muid probleeme)

• Uriinianalüüs, vajadusel ka väljaheiteproovid

NB! Pankreatiidi diagnoosimine on keeruline – sümptomid võivad olla sarnased paljude teiste seedetrakti haigustega.

Ravi: kuidas aidata pankreatiidiga lemmikut?

Pankreatiidi ravi sõltub raskusastmest. Eesmärk on vähendada põletikku, toetada organismi ja võimaldada paranemist.

1. Toetav ravi (nii koertel kui kassidel):

• Vedelikteraapia (infusioonid) – taastab vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu

• Valuravi

• Iiveldusvastased ravimid (nt maropitant, ondansetroon)

• Toitmise taastamine – ettevaatlik toitmine sobiva dieediga

2. Dieetravi:

• Väga madala rasvasisaldusega toit koertele

• Hüpoallergeenne või GI-dieet (gastrointestinaalnedieet) kassidele

• Söötmine väikeste portsjonite kaupa

• Toit tuleb valida koos loomaarstiga

3. Raskematel juhtudel:

• Haiglaravi 24h jälgimisega

• Antibiootikumid ainult sekundaarse infektsiooni kahtlusel

• Plasma või kolloidide manustamine (väga raskel juhul)

Kuidas ennetada pankreatiiti?

Kuigi kõiki juhtumeid ei saa ennetada, on olemas mitmed tõhusad ennetusmeetmed:

Vali tasakaalustatud ja madala rasvasisaldusega toit
Väldi lauajäänuste ja rasvaste toitude andmist
Hoia loom normaalkaalus
Kontrolli kroonilisi haigusi (nt diabeet, maksahaigused)
Väldi stressi ja järske dieedimuutusi
Ära kasuta ravimeid ilma loomaarstiga konsulteerimata

Mis juhtub, kui pankreatiiti ei ravita?

Ravita pankreatiit võib viia:

• Krooniliseks põletikuks

• Diabeedi tekkeni

• Eksokriinse pankrease puudulikkuseni (EPI) – loom ei seedi toitu korralikult

• Pankrease abstsesside või nekroosini

Surm raskel juhul, kui kaasnevad šokk või multiorganpuudulikkus

Riskitabel: Tõud, kellel on suurim kalduvus pankreatiidile

NB! Ka suured tõud (nt saksa lambakoerad, kuldsed retriiverid) võivad haigestuda, kuid väikekoerad reageerivad pankreatiidile sageli kiiremini ja raskemalt.

Kokkuvõte

Pankreatiit on potentsiaalselt ohtlik, kuid ravitav seisund, kui see avastatakse varakult ja õigesti juhitakse. Nii koerad kui kassid võivad haigestuda, kuid sümptomid on erinevad. Omaniku tähelepanelikkus, õige toitmine ja veterinaartugi on eduka taastumise alus.

NB! Kui Sinu loomal esineb pankreatiidile viitavaid sümptomeid või tal lihtsalt pole hea olla, siis helista loomaarsti nõuandeliinile 9000 112 (3 eur/min).

The post Grillipidude varjupool: miks ei tohi koerale ega kassile anda laualt rasvast liha? appeared first on LEMMIKLOOM 24.

1. Hügieen ja puhtus

• Kassid on äärmiselt puhtad loomad ja lakuvad ennast, et eemaldada mustust, toidujääke ja ebameeldivaid lõhnu.
• Nende keel on kare (nagu liivapaber), mis aitab lahti saada lahtistest karvadest ja mustusest.

2. Karvkatte hooldus

• Kassid levitavad lakkudes oma nahale õlisid, mis aitavad hoida nende karvkatet niisutatuna ja vett hülgavana.
• Nad eemaldavad surnud karvad ja takistavad pusade tekkimist.

3. Termoregulatsioon (kehatemperatuuri reguleerimine)

• Kassidel pole palju higinäärmeid, seega kasutavad nad lakkumist keha jahutamiseks. Sülje aurustumine karvkattelt aitab neil kuumaga jahutust saada.

4. Stressi ja ärevuse maandamine

• Kassid lakuvad ennast ka siis, kui nad on stressis, närvilised või ebamugavas olukorras.
• Ülemäärane lakkumine võib viidata ärevusele või terviseprobleemidele.

5. Sotsiaalne ja rahustav käitumine

• Mõned kassid lakuvad ka teisi kasse või oma omanikke – see on märk kiindumusest ja sotsiaalsest sidemest.
• Ema lakub oma poegi, et neid puhastada ja rahustada.

6. Parasiitide ja ebamugavustunde vähendamine

• Kui kass tunneb sügelust, võib ta pesta ennast rohkem, et vabaneda parasiitidest (nt kirbud) või nahaärritustest.
• Kui kass lakub teatud kohta liigselt, võib see viidata nahaprobleemidele, allergiatele või valule.

Millal peaks muretsema?

Kui kass lakub ennast liiga palju ja tekivad kiilakad kohad, haavandid või punetus, võib see olla märk:

• Stressist või ärevusest
• Allergiatest
• Kirpudest või parasiitidest
• Nahahaigustest või valust

Sellisel juhul oleks hea konsulteerida loomaarstiga!

The post Miks kassid pesevad ennast? appeared first on LEMMIKLOOM 24.

Edasi lugemiseks peab olema Premium liikmelisus

• Regular
  4.99€

  Aastamakse 75 € !
  Valides aastase maksetsükli, saad kaks kuud tasuta!

  • Kõik artiklid
  • Kõik videod
  • Webinaridel osalemine -10%
  • Videonõustamine -5%
  • Zaba Lemmikloomapood -20%
  • TailsUp! veebitellimus -35%
  • Bluelake Grooming teenus -20%
  • Nutifotograafia privaatõpe (Jaak Nilson) hinnaga 75 EUR
  • Kutse kinnisesse FB gruppi
  • Eelisjärjekorras osalemise võimalus webinaridel ja koolitustel

  
  Automaatselt rakenduvad uued soodustused
  
  Võimalik katkestada püsimakse igal hetkel
• VIP
  149.00€

  TAVAHIND 498€, soodustus 60%

  Ühekordne makse, eluaegne liikmelisus!

  • Kõik artiklid
  • Kõik videod
  • Webinaridel osalemine -15%
  • Videonõustamine -10%
  • Zaba Lemmikloomapood -25%
  • TailsUp! veebitellimus -40%
  • Bluelake Grooming teenus -25%
  • Nutifotograafia privaatõpe (Jaak Nilson) hinnaga 70 EUR
  • Kutse kinnisesse FB gruppi
  • Eelisjärjekorras osalemise võimalus webinaridel ja koolitustel

  
  Automaatselt rakenduvad uued soodustused

Vali oma makseperiood.

• Kuu
• 6 kuud (1 kuu tasuta)
• Aasta (2 kuud tasuta)

Loo konto

* Kasutajanimi

* Eesnimi

* Perekonnanimi

* E-posti aadress

Sünnipäev

* Parool

Tugevus: Väga nõrk

* Sugu

Naine

Mees

Done

(Use Cropper to set image and
use mouse scroller for zoom image.)

Vali makselahendus.

Stripe

• Stripe

Vali makseliides.

Kuidas soovid maksta?

Automaatne deebetmakse.

Käsitsi makse.

Makse kokkuvõte

Teie praegu valitud liikmelisus: , Liikmelisuse summa:

Kupongi soodustuse summa: , Lõplik makstav summa:

Liitu

Konto on juba olemas Logi sisse

The post Millal peaks loomaomanik pöörduma loomakliinikusse VIIVITAMATULT?<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

[arm_paid_post_buy_now redirect_url=”” type=”link” label=”Buy Now” success_url=”” link_css=”” link_hover_css=””]

The post Kuidas anda kassile ravimit? appeared first on LEMMIKLOOM 24.

Mis on diabeet?

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mille korral keha ei suuda enam reguleerida veresuhkru (glükoosi) taset. See toimub kas insuliini puudumise tõttu (1. tüüpi diabeet) või keha rakkude tundetuse tõttu insuliinile (2. tüüpi diabeet).

Koertel:

• Levinum on 1. tüüpi diabeet – pankreas ei tooda piisavalt insuliini.

• Enamasti eluaegne insuliinravi on vajalik.

Kassidel:

• Levinum on 2. tüüpi diabeet – rakud ei reageeri korralikult insuliinile (insuliiniresistentsus).

• Mõnel juhul võib kassi diabeet olla pöörduv (remissioon on võimalik), eriti kui diagnoosida varakult ja muuta toitumist.

Peamised riskitegurid

Koerad:

• Vanus: sagedamini vanemad kui 7 aastat

• Tõud: nt puudlid, taksid, labradorid, beagli tüüpi tõud

• Emased (eriti steriliseerimata)

• Ülekaal

• Pankreatiit (kõhunäärmepõletik)

• Hormonaalsed häired (nt Cushingi tõbi)

Kassid:

• Vanus: sagedamini vanemad kui 6 aastat

• Tõud: Birma kassidel on suurem eelsoodumus

• Isased ja kastreerimata loomad

• Ülekaalulisus

• Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine

Diabeedi sümptomid loomadel

Mõlemal:

• Suurenenud janu (polüdipsia)

• Sage urineerimine (polüuuria)

• Suurenenud söögiisu (polüfaagia)

• Kaalulangus vaatamata heale isule

• Letargia ja väsimus

• Tuim, kuiv karvkate

• Infektsioonid (nt kuseteede põletikud)

• Halvenenud haavade paranemine

Kassidel lisaks:

• Kõnnak tagakäppadel (neuropaatia – närvikahjustus)

• Kusepidamatus

Koertel lisaks:

• Katarakt ehk silmaläätse hägustumine – võib põhjustada pimedaks jäämist

Diagnoosimine

Diagnoos tehakse üldjuhul kliiniliste sümptomite ja vere-/uriinianalüüside põhjal:

• Veresuhkru määramine – püsiv hüperglükeemia

• Uriinianalüüs – glükoos uriinis, tihti ka ketoonid või põletikunähud

• Fruktosamiinitest – näitab keskmist veresuhkrutaset viimase 2–3 nädala jooksul

Ravi ja jälgimine

1. Insuliinravi

• Enamikel koertel ja paljudel kassidel on vajalik igapäevane insuliinisüst.

• Insuliini manustatakse naha alla, tavaliselt 1–2 korda päevas.

• On olemas spetsiaalselt loomadele mõeldud insuliinipreparaadid (nt Caninsulin).

2. Dieet

• Koerad: madala rasvasisalduse ja mõõduka süsivesikusisaldusega dieet; oluline on regulaarsus.

• Kassid: kõrge valgusisalduse ja madala süsivesikusisaldusega dieet (nt toortoit või spetsiaalne konserv).

3. Kehakaalu kontroll

• Ülekaal on peamine riskitegur ja takistus veresuhkru tasakaalustamisel.

• Kaalu langetamine aitab eriti kassidel saavutada diabeedi remissiooni.

4. Regulaarne jälgimine

• Veresuhkru mõõtmine kodus glükomeetriga

• Uriini kontroll ketoonide suhtes

• Loomaarsti regulaarne järelkontroll

Kodune hooldus ja elukvaliteet

• Kindel päevakava: söögi- ja süstiajad peaksid olema täpsed.

• Jälgimine: tähelepanu igale käitumise muutusele, letargiale, oksendamisele.

• Harjutamine süstimisega: enamik loomi harjub kiiresti ja protseduur on peaaegu valutu.

• Liikumine: regulaarne mõõdukas liikumine toetab insuliini toimimist.

Tüsistused

• Hüperglükeemia (liiga kõrge veresuhkur) – võib viia diabeetilise ketoatsidoosini (eluohtlik seisund)

• Hüpoglükeemia (liiga madal veresuhkur) – ohtlikum kui kõrge veresuhkur; tekib, kui süstitakse liiga palju insuliini või loom jätab söögi vahele

• Katarakt (koertel)

• Närvikahjustus (kassidel)

• Kuseteede infektsioonid

Kasside puhul – diabeedi remissioon

Umbes 30–50% kassidest võib saavutada remissiooni, eriti kui ravi alustatakse varakult ja kasutusele võetakse õige toitumine. See tähendab, et kass võib ajutiselt või püsivalt insuliinist loobuda.

Elu diabeediga lemmikloomaga

Paljud diabeeti põdevad loomad elavad pikka, täisväärtuslikku elu, kui haigus on hästi kontrolli all. Oluline on pühendunud omanik, kes oskab jälgida, süstida ja vajadusel tegutseda. Looma armastus ja usaldus muudavad igapäevase hoolduse lihtsamaks kui arvata võiks.

The post Diabeet koertel ja kassidel: põhjalik ülevaade<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

MIS ON FHV-1?

• FHV-1 kuulub Herpesviridae perekonda
• Esmane nakatumine põhjustab ägeda haigushoo
• Peale esmast haigust jääb kass eluaegseks viirusekandjaks
• Viirus „peidab“ end närviganglionidesse ja võib aktiveeruda uuesti, eriti stressi või immuunsuse languse korral

KUIDAS HERPESVIIRUS KASSIDELE LEVIB?

Otsekontakt on peamine levikutee:

• Aevastamine
• Silma- ja ninasekreet
• Lakkumine, nina puudutamine
• Jagatud toidu- ja jooginõud, liivakast

Viirus ei püsi kaua keskkonnas (nagu nt panleukopeenia)

→ Desinfitseerimine, ventilatsioon ja eraldamine aitavad väga hästi levikut piirata.

KES ON OHUSTATUD?

• Kassipojad
• Vanemad kassid
• Immuunpuudulikud (nt FIV+, FeLV+)
• Stressis, halva toitumusega või varjupaigas viibivad loomad
• Vaktsineerimata kassid

SÜMPTOMID

HAIGUSE KULG

• Inkubatsiooniperiood: 2–6 päeva
• Äge faas: kestab 1–3 nädalat
• Krooniline kandmine: viirus jääb kehasse igaveseks ja võib taasaktiveeruda

KUIDAS DIAGNOOSITAKSE?

• Enamasti kliinilise pildi alusel (sümptomid + keskkond)
• Võimalik PCR-test ninast või sidekestast
• Kroonilise haigestumise korral ka vereanalüüsid

RAVI

Viirusvastast ravi ei ole, kuid ravitakse sümptomeid:

Toetav ravi:

• Vedelikteraapia (dehüdratsiooni korral)
• Söötmistugi (söögiisu puudumisel)
• Palavikualandajad, põletikuvastased ravimid

Spetsiifiline ravi:

• Silmatilgad ja -salvid
• Antibiootikumid sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide vastu
• Lüsiin – toidulisand, mis võib vähendada viiruse paljunemist (tõhusus on mõnevõrra vaieldav)
• Viirusevastased ravimid – nt famtsikloviir (arsti retseptiga)

NB! Herpesviiruse ravis on võtmetähtsusega ka stressi vähendamine, mis aitab vältida viiruse reaktiveerumist.

KAS HERPESVIIRUS ON RAVITAV?

Viirust ennast ei saa välja ravida
Aga sümptomeid saab hallata ja kontrolli all hoida

VAKTSINEERIMINE

Kasside herpesviirus kuulub vaktsiinide hulka (nn kolmikvaktsiin):

• FHV-1 + FCV (kalitsiviirus) + FPV (panleukopeenia)
• Esmane vaktsineerimine kassipojal alates 8. elunädalast, kordus 3–4 nädala pärast, hiljem kord aastas või vastavalt riskile

Vaktsiin ei pruugi 100% ära hoida nakatumist, aga:

• Leevendab haiguskulgu
• Vähendab sümptomite raskust ja kestust
• Vähendab viiruse levikut

ELU HERPESKASSIGA

Herpesviirusega kass võib elada täiesti normaalset ja täisväärtuslikku elu, kui:

• Teda hoitakse stressivabas keskkonnas
• Jälgitakse silmade ja nina tervist
• Toit on kvaliteetne ja toetab immuunsust
• Vajadusel manustatakse toetavaid ravimeid

Vältida tuleks kontakti teiste kassidega, kes pole vaktsineeritud, eriti nõrgenenud loomadega.

KAS HERPES ON NAKKAV INIMESELE?

Ei.
Kasside herpesviirus ei levi inimestele ega teistele loomaliikidele. See on liigispetsiifiline.

KOKKUVÕTE

The post Kasside herpesviirus (FHV-1) – eluaegne ja laialt levinud nakkus<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) on raske ainevahetushäire, mis tekib ravimata või halvasti kontrollitud diabeedi korral. Organism ei saa piisavalt glükoosi kasutada, kuna insuliini puudus takistab selle transportimist rakkudesse. Seetõttu hakkab keha kasutama rasvu energiaallikana, mille tulemusel tekivad ketokehad – happelised ühendid, mis viivad vere happesuse tõusuni ehk atsidoosini.

Põhjused ja riskitegurid

DKA võib tekkida:

• Ravimata või diagnoosimata diabeedi korral

• Insuliinravi katkestamisel

• Infektsioonide või põletike (nt kuseteede infektsioon, pankreatiit) korral

• Stressi või operatsiooni järel

• Mõne muu haiguse lisandumisel, mis tõstab insuliinivajadust

• Vigade puhul insuliinidoosides või toitumises (nt koer ei söö, aga saab insuliini)

Kuidas DKA tekib?

1. Insuliinipuudus → glükoos ei pääse rakkudesse → keha arvab, et on näljas.

2. Organism hakkab lõhustama rasvu, et saada energiat.

3. Rasvade ainevahetuse käigus tekivad ketokehad (nt atsetoatsetaat, β-hüdroksübutüraat, atsetoon).

4. Ketokehad muudavad vere happeliseks → metaboolne atsidoos.

5. Vere elektrolüüdid ja vedelikutasakaal lähevad paigast → eluohtlik seisund.

Sümptomid

DKA areneb sageli mõne päeva jooksul. Tüüpilised sümptomid:

Varased sümptomid:

• Suurenenud janu ja urineerimine

• Kaalulangus

• Isutus

• Letargia

Ägedad ja rasked sümptomid:

• Oksendamine

• Kõhulahtisus

• Kiire, sügav hingamine (Kussmauli hingamine – keha üritab happelisust kompenseerida)

• Puuviljalõhnaline hingeõhk (atsetooni tõttu)

• Väsimus, nõrkus

• Kõhuvalu

• Teadvuse langus või koomaseisund

• Vere suhkrusisalduse äärmuslik tõus (> 20–30 mmol/L)

Diagnoosimine

Veterinaararst diagnoosib DKA vere- ja uriinianalüüside abil:

Peamised diagnostilised näitajad:

• Hüperglükeemia (kõrge veresuhkur)

• Ketoonid uriinis ja/või veres

• Metaboolne atsidoos (madal vere pH ja bikarbonaadi tase)

• Dehüdratsioon ja elektrolüütide tasakaalutus (madal kaalium, fosfaat, naatrium)

Muud uuringud võivad hõlmata röntgenpilte, ultraheli, põletikunäitajate ja neerufunktsiooni hindamist.

Ravi

DKA on erakorraline seisund, mis vajab haiglaravi ja intensiivset jälgimist. Ravi eesmärk on:

1. Vedelikteraapia

• Füsioloogiline soolalahus (NaCl) dehüdratsiooni ja vererõhu taastamiseks

• Glükoosilahused, kui veresuhkur hakkab langema

2. Insuliiniteraapia

• Madala doosiga regulaarinsuliin (lühitoimeline) sageli IV või IM

• Veresuhkru tase langetatakse järk-järgult

3. Elektrolüütide tasakaalustamine

• Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi lisamine

• Elektrolüütide jälgimine iga paari tunni tagant

4. Aluseks oleva haiguse ravi

• Infektsioonide korral antibiootikumid

• Pankreatiidi või muude haiguste ravi

5. Happe-leelis tasakaalu korrigeerimine

• Tõsise atsidoosi korral võib vaja minna naatriumbikarbonaati

Haiglas viibimise kestus ja prognoos

• Haiglaravi kestab tavaliselt 3–7 päeva, raskematel juhtudel kauem.

• Prognoos sõltub:

  • Kui kiiresti alustati ravi

  • Kas on kaasuvaid haigusi (nt neerupuudulikkus, infektsioonid)

  • Looma vanusest ja üldisest seisundist

Õigeaegse ravi korral võib prognoos olla hea, kuid ilma ravita on DKA sageli surmav.

Pärast taastumist – kodune hooldus ja ennetus

Pärast DKA-st paranemist on oluline:

• Järgida täpselt insuliinravi – õige annus, õigeaegne süstimine

• Regulaarne toitumine – ei tohi jääda toidukordi vahele

• Vältida stressi ja teisi haigusi

• Jälgida veresuhkru väärtusi kodus või kliinikus

• Kontrollida uriinis ketoonide taset regulaarselt, eriti kui loom on loid või sööb vähem

Kokkuvõte

Diabeetiline ketoatsidoos on tõsine seisund, mis võib tekkida ootamatult, eriti halvasti reguleeritud või äsja diagnoositud diabeediga koertel ja kassidel. Kiire diagnoosimine ja intensiivne ravi haiglas võivad päästa elu. Diabeedi korral on parim ravi ennetamine, korrapärane jälgimine ja insuliinravi järjepidevus.

The post Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) lemmikloomadel<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

• Ülemiste hingamisteede haigust
• Suu- ja keeleturseid ning haavandeid
• Mõnel juhul ka liigesevalu ja palavikku

Viirus on liigispetsiifiline, st see ei nakata inimesi ega koeri, kuid on väga vastupidav keskkonnas – võib pindadel elujõuline olla kuni 1 kuu, eriti niisketes ja jahedates oludes.

FCV levik ja sagedus

• FCV on ülemaailmselt levinud
• Tihti levib:
  • Varjupaikades
  • Kassikolooniates
  • Kassidele mõeldud näitustel ja hoolekandes
• Sageli nakatub kass juba noorena ja võib jääda pikaajaliseks kandjaks

Kuidas FCV levib?

Viirus levib peamiselt:

• Otsekontakti kaudu (sülg, aevastus, pisarad)
• Jagatud toidunõud, liivakastid, pesad
• Inimese riiete või käte kaudu edasi kandudes

FCV on väga nakkav isegi siis, kui sümptomid puuduvad, sest kandjad võivad eritada viirust pikka aega pärast paranemist

Sümptomid – kuidas kalitsiviirus avaldub?

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt viirustüvest ja looma immuunsusest.

Ülemiste hingamisteede sümptomid:

• Aevastamine, nohu, silmaeritised
• Kerge palavik, loidus
• Vähenenud söögiisu (ninakinnisus või haavandid suus)

Suuhaavandid:

• Keele, suulae või huulte limaskesta haavandid
• Valulik närimine, süljevool, halb suulõhn
• Mõned kassid lakkavad täiesti söömast → dehüdratsioon

Liigesesümptomid (kalitsiviiruse artriit):

• Aeg-ajalt lonkamine, liigesevalu
• Tavaliselt noortel kassipoegadel
• Sageli mööduv

Raskem süsteemne vorm (VS-FCV – virulentne süsteemne FCV):

• Kõrge palavik
• Nahakahjustused (nina, käpapadjandid)
• Tursed näos
• Kollatõbi, verejooks, siseorganite kahjustus
• Väga haruldane, aga sageli surmav, eriti vaktsineerimata kassidel

Diagnoosimine

Diagnoos pannakse tavaliselt sümptomite alusel, aga kinnitada saab:

• PCR-testi ninast, suust või sidekestast
• Võib teha ka vereanalüüsi, kui kahtlus süsteemsele haigusele

Ravi

Spetsiifiline ravi FCV vastu puudub, aga ravitakse sümptomeid ja toetatakse organismi:

Toetav ravi:

• Vedelikteraapia (süstid või infusioonid, kui kass ei joo/söö)
• Valuvaigistid
• Toetav toitmine (soojad, lõhnavad toidud)
• Vajadusel antibiootikumid sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide vastu

Suuhaavandite korral:

• Valuvaigistavad ja põletikuvastased geelid
• Loputused kloorheksidiiniga (veterinaarne suuloputus)

Raskelt haige kass võib vajada haiglaravi

Ennetus – vaktsineerimine

FCV kuulub kolmikvaktsiini (FVRCP) koosseisu, mis kaitseb ka:

• FHV-1 (herpesviirus)
• FPV (panleukopeenia)

Vaktsineerimisskeem:

• Esmane vaktsineerimine: 8.–12. elunädal
• Kordus 3–4 nädala pärast
• Hiljem: 1 kord aastas või iga 2–3 aasta tagant (sõltuvalt riskitasemest)

Vaktsiin ei pruugi täielikult ära hoida nakatumist, kuid:

• Leevendab haiguskulgu
• Vähendab viiruse eritumist
• Kaitseb raskete vormide eest

Kas FCV võib muutuda krooniliseks?

• Jah. Mõned kassid jäävad pikaajaliseks kandjaks ja võivad aeg-ajalt eritada viirust või haigestuda uuesti, eriti stressi korral
• Kroonilised sümptomid võivad olla:
  • Pidev kerge nohu või silmaeritised
  • Korduvad suu- või keelehaavandid
  • Aeg-ajalt lonkamine

Kokkuvõte: Feline calicivirus

Praktiline meelespea kassiomanikule:

• Puhasta regulaarselt kausid ja liivakastid
• Isoleeri uus kass kuni 10–14 päevaks
• Hoia vaktsineerimine ajakohasenaredd märgtoit)
• Võta loomaarstiga ühendust, kui kass ei söö >24 h või kui on tugevad sümptomid

The post Mis on kalitsiviirus (FCV)?<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.

Peamised siseparasiidid ja nende sümptomid

1. Ümarussid (Toxocara cati, Toxascaris leonina)

Levimine:
Kassipojad võivad nakatuda ema piima kaudu.
Kassid võivad nakatuda süües nakatunud hiiri või linde.
Parasiidimunad võivad olla saastunud pinnases või roojas.

Sümptomid:
Punnis ja gaasiline kõht (eriti kassipoegadel)
Oksendamine (mõnikord koos ussidega)
Kõhulahtisus või kõhukinnisus
Kasv aeglustub, kehv karvkate
Harvadel juhtudel hingamisraskused (kui vastsed rändavad kopsudesse)

Diagnoos:
Roojaanalüüs loomaarsti juures (tuvastab parasiidimunad).

Ravi:
Ussirohud (fenbendazool, milbemütsiin, püranteel, moksidektiin).

2. Paelussid (Dipylidium caninum, Taenia spp.)

Levimine:
Kassid nakatuvad süües kirpe, saastunud hiiri või toorest liha.
Kirbud on peamine nakkusallikas – kui kassil on paelussid, on tal sageli ka kirpe.

Sümptomid:
“Riisitera” sarnased segmendid kassi päraku ümber või roojas
Sügelus ja lakkumine tagumikupiirkonnas
Kaalulangus, vaatamata isule
Oksendamine või kerge kõhulahtisus

Diagnoos:
Roojaanalüüs või paelussi segmentide nägemine kassi päraku ümbruses.

Ravi:
Pražikvanteel (Drontal, Milbemax, Profender)
Kirbutõrje on kohustuslik!

3. Piugussid (Hookworms – Ancylostoma tubaeforme, Uncinaria stenocephala)

Levimine:
Kass võib nakatuda, kui sööb nakatunud närilisi või joob saastunud vett.
Parasiidivastsed võivad nahka läbida (kui kass käib paljajalu saastunud pinnases).

Sümptomid:
Verine või mustjas kõhulahtisus (soolte kahjustuse tõttu)
Aneemia (kahvatu igemete värvus, nõrkus)
Kaalulangus ja isutus
Sügelus ja nahaärritus käppadel (kui vastsed tungivad läbi naha)

Diagnoos:
Roojaanalüüs loomaarsti juures.

Ravi:
Püranteel, fenbendazool, milbemütsiin, moksidektiin.

4. Giardia (Giardia duodenalis – algloomad, mitte ussid)

Levimine:
Kassid nakatuvad saastunud vee, rooja või pinnase kaudu.
Levib eriti tihti varjupaikades ja tänavakasside seas.

Sümptomid:
Limane, vesine kõhulahtisus
Gaasid ja puhitus
Kaalulangus, isutus
Kasvuprobleemid kassipoegadel

Diagnoos:
Spetsiaalne giardia test (ELISA, SNAP-test) või mikroskoopiline analüüs roojast.

Ravi:
Metronidasool või fenbendazool (Panacur).
Tähtis on desinfitseerida kassitualett, kausid ja põrandad!

5. Koktsiidid (Isospora felis, Isospora rivolta – algloomad)

Levimine:
Kassid nakatuvad saastunud keskkonnast või süües nakatunud saaki.
Tavaliselt esineb noortel kassidel ja stressiolukorras (varjupaikades, tänaval).

Sümptomid:
Kollakas või limane kõhulahtisus
Kaalulangus ja nõrkus
Mõnel juhul oksendamine

Diagnoos:
Roojaanalüüs (tsüstide leidmine mikroskoobiga).

Ravi:
Toltrasuriil või sulfadimidiin (loomaarsti poolt määratud koktsiidivastane ravi).

Kas kassi siseparasiidid on ohtlikud inimestele?

Jah, mõned siseparasiidid võivad inimestele üle kanduda.
Lapsed ja immuunpuudulikkusega inimesed on eriti vastuvõtlikud!

Ümarussid (Toxocara cati) võivad inimestel põhjustada silma- ja organikahjustusi.
Paelussid võivad nakatada inimesi, kui süüakse kirpe kogemata.
Giardia võib inimesel põhjustada kõhulahtisust ja sooleprobleeme.

Ennetamine:
Pese käsi pärast kassiliivakasti koristamist.
Tee kassile regulaarset parasiiditõrjet.
Väldi kasside toore liha või saastunud vee tarbimist.

Millal teha kassile parasiiditõrjet?

Kassipojad: iga 2 nädala tagant kuni 12-nädalaseks saamiseni, seejärel iga kuu kuni 6 kuu vanuseni.
Täiskasvanud toakass: 2–4 korda aastas, sõltuvalt elustiilist.
Õuekassid või tänavakassid: iga 1–2 kuu järel, sest nad on suuremas ohus.
Emased kassid enne paaritumist ja poegade toitmise ajal, et vältida nakkuse ülekandumist kassipoegadele.

Kokkuvõte

Kasside siseparasiidid võivad põhjustada seedetrakti, kopsude ja vereprobleeme.
Kõige levinumad on ümarussid, paelussid, piugussid, giardia ja koktsiidid.
Kõhulahtisus, oksendamine, kaalulangus, punnis kõht ja loidus võivad viidata parasiitidele.
Regulaarne parasiiditõrje on oluline, eriti õuekasside ja kassipoegade puhul.

The post Kasside siseparasiidid<span class="badge-status" style="background:red">Tasuline</span>  appeared first on LEMMIKLOOM 24.