Iga hobuseomaniku suurim rõõm on terve ja elujõuline hobune, kellega saab harrastada ratsasporti või lihtsalt ratsutada. Kuid mis saab siis, kui hobune jõuab kuldsesse ikka ja tema keha ei ole enam endine?

Tihti ei mõelda sellele enne, kui esimesed terviseprobleemid endast märku annavad. Hobuste jõudlus hakkab keskmiselt vähenema pärast 15. eluaastat, kuid see sõltub palju ka nende varasemast elust ja koormusest. Keskmiselt elavad hobused 22–30 aastat.

Liverpooli Ülikooli 2012. aasta uuring näitas, et paljud hobuseomanikud ei ole teadlikud, kuidas oma eaka hobuse eest hoolitseda, et tagada talle hea elukvaliteet. Sageli esineb puudujääke pidamistingimustes, samuti jäävad tähelepanuta kroonilise valu põhjused, mida võivad põhjustada ortopeedilised haigused ja suuõõne probleemid. Lisaks on vanematel hobustel suurem risk endokriinhaigustele, mis mõjutavad nende temperatuuritaluvust, silmade tervist, hingamisteid ja üldist heaolu.

Kuidas muuta oma seeniorhobuse elu mugavamaks ja tervislikumaks?

1. Hambahooldus

Vähemalt kord aastas peaks loomaarst hobuse hambad üle vaatama ja vajadusel ravi teostama. Suuõõne haigused võivad põhjustada kroonilist valu ja viia raskemate süsteemsete haigusteni.

2. Kehakaalu kontroll

Vanemaid hobuseid seostatakse sageli liiga madala kehakaaluga, kuid tegelikult on suureks probleemiks ka ülekaalulisus, mis koormab liigeseid ja soodustab metaboolseid haigusi.

Näiteks hobuste metaboolne sündroom – eriti levinud aborigeensetel ponitõugudel – põhjustab insuliiniresistentsust ja suurendab laminiidi riski.

Toitumissoovitused eakale hobusele:

• Vältida süsivesikuterikkaid söötasid ja kontrollida toidukoguseid.
• Eelistada kvaliteetset heina, vältides rohurikkaid karjamaid.
• Kui hobune on liiga kõhn, tuleks jälgida, kas ta suudab korralikult närida.
• Neuroloogilised haigused ja hambaprobleemid võivad takistada mälumist, samuti võib kaelalülide artriit muuta maast söögi kättesaamise keeruliseks. Sellisel juhul tuleks heinavõrk paigutada kõrgemale.
• Söödaratsioonis peaks olema piisavalt asendamatuid aminohappeid, et toetada lihasmassi säilimist.

3. Liikumine on oluline

Hobuse keha on loodud liikumiseks – isegi eakas hobune vajab igapäevaseid rahulikke jalutuskäike koplis või karjamaal.

Liigne tallis seismine kiirendab lihaskadu ja vähendab elukvaliteeti.
Kui hobune osaleb võistlustel või treeningutel, peaksid soojendused olema pikemad ja koormus jagatud mõõdukalt igapäevaselt, mitte intensiivselt paar korda nädalas.

4. Õige aluspanu

Pehme aluspanu on oluline lamamiseks ja puhkamiseks, kuid seisvatele hobustele pole see nii kriitiline.

5. Eesti kliima on niiske

Sügiseti ja talviti tuleks vanemale hobusele õuetekk selga panna, et kaitsta teda külma ja niiskuse eest.
Soovitav on pidada eakaid hobuseid kuivemates koplites, kuna märg pinnas raskendab liikumist ja võib halvendada liigeseprobleeme.

6. Sotsiaalne elu on oluline

Vanemale hobusele võiks valida 1–2 sobivat kaaslast, kellega ta koplis hästi läbi saab. Kui ta ei klapi teiste hobustega, on parem hoida teda eraldi, kuid siiski võimaldada talle visuaalne kontakt teiste hobustega.

7. Palju armastust ja tähelepanu!

Kui hobune on sind nooruses hästi teeninud, paku talle nüüd samasugust hoolt ja armastust. Omaniku soojad sõnad ja puudutused on vanemale hobusele parim tunnustus.

Tee regulaarselt koostööd loomaarstiga!
Kui märkad oma hobusel tervisemuresid, on parem tegutseda kohe, mitte oodata, kuni probleem süveneb.

Ära jäta oma hobuse tervist tähelepanuta – hoia ja armasta oma vana sõpra!